Viimasel ajal on kütavad tugevalt kirgi erinevad diskussioonid, mis otsivad vastust küsimustele, kas AI arendamisega on mindud liiga kaugele, kas AI võtab lähitulevikus üle inimestelt töö ning hakkabki lõpuks maailma juhtima? Järgnev arutelu on minu tunnetuslik arvamus, tõe saame teada oodates.
Andres Birnbaum, CGI Eesti AS juht
Tehnoloogiainimesena leian, et tehisintellekt ei ole midagi, mis leiutati üleöö. See on olnud palju pikem teekond. Inimkonna innovatsiooni aluseks on alati olnud laiskus kombineerituna ürgse uudishimuga, kergema viisi otsing nüridate tööde teostamiseks. Raskete asjade kergemaks vedamiseks leiutati ratas, käsitsi nõude puhastamise vältimiseks leiutati nõudepesumasin ning kruvikeeraja produktiivsemaks alternatiiviks sai akudrell. Nii nagu lihtsalt puuroigaste otsa aetud puuketastega härjarakendist sai pikema aja jooksul moodne kaugsõiduveok, on arenenud sarnasel viisil ka infotehnoloogia. Esimesed infotehnoloogilised abilised aitasid inimest keerukates arvutustes ja nüüdseks on abi läinud oluliselt laiemaks, täpsemaks ja kiiremaks.
Minu jaoks pole tehisintellekt tänases päevas mitte midagi muud, kui automaatika, mis suudab analüüsida tohutuid andmemahte ning teha sellest järeldusi ning reeglina on need statistilist laadi. Võtame näiteks muusikakuulamise keskkonna Spotify, kes soovitab mulle playlisti juures muusikat, mis mulle võiks meeldida. Tegelikult ta ei tea, mis mulle tegelikult meeldib vaid teeb teiste kasutajate sarnaste playlistide põhjal statistilise järelduse, milline lugu võiks mulle veel meeldida. Automaatika ja arvutusvõimsuse kasv on läbi lähimineviku aidanud järk-järgult sooritada erinevaid tüütuid ja rutiinseid ülesandeid.
Tehnilise evolutsiooni alguses olid ülesanded selgelt lihtsakoelised ja tänases päevas on muutunud oluliselt abstraktsemaks, kuid põhimõte on minu jaoks sama. Laias laastus arvuti ei tee seda, mida sa tahad et ta teeks – ta teeb seda, mida sa ütled, et ta teeks. Aja jooksul on siiski vahe nende kahe pooluse vahel vähenenud, sest arvuti suudab saada inimese poolt antavast sisendist aru märksa abstraktsemal tasemel.
Siiski peab nentima, et viimaste aastate jooksul on olnud AI arengus teatav hüpe. Kui aastaid tagasi naersime Google Translate tõlgete üle, siis tänases päevas teevad automaatsed tõlkijad juba väga head tööd, mida kõlbab valjusti lugeda. Hiljuti sai töökaaslastega katsetatud kuulsa ChatGPT versioon 3.5 ning 4.0 vahet ja tuleb tunnistada, et edasiminek on märgatav. Eksperimendi raames sai mõlemale versioonile ette söödetud koolist tuntud Känguru matemaatika 3-4. klassi tekstülesandeid, mis on minu arvates väga head, kuna nõuavad väga hästi tekstist aru saamist. Versioon 3.5 tase meenutas mulle sellist õpilast, kes näeb teksti sees arve ja asub neid koheselt liitma-lahutama-korrutama-jagama kuna mälusoppidest ilmuvad pinnale kogemused, et sarnases olukorras on nii tehtud ja paraku oli õigete vastuste osakaal väga väike. Seevastu 4.0 suutis koheselt kontekstist aru saada ning teha ülesande lahenduskäigu osas õiged otsused.
Usun, et tehisintellekti arenguga automatiseeritakse teatud töölõigud vähemal või rohkemal määral oluliselt suurema kiirusega. Palju aastaid tagasi nägime, kuidas kadusid telefonikeskjaama operaatorid ning telegrafistid. Hiljuti kogesime seda, kuidas pildilt hakkasid kaduma taksodispetšerid. Usun, et lähitulevikus saavad tehisintellekti masinlikku abikätt tunda kõik elualad, mis vajavad suurt hulka faktiteadmist, suurte andmete põhjal tehtavaid otsuseid või sisaldavad endas suures mahus rutiinseid kordusi. Kuid arvan, et töö jääb suures osas ikkagi inimese kanda. Tehisintellekt ei hakka arstiks, juristiks ega tarkvaraarendajaks, vaid sellest saab kruvikeeraja ja akudrelli paralleelile viidates lihtsalt nende uus täiustatud tööriist. Töövahend mis aitab olulisel määral parandada nende eluala esindajate jõudlust ja kiirust.
Oluline moment on ka see, et tehisintellekti rakendamine vajab ikkagi selle töövaldkonna tundmist – vastasel korral ei osata AI-le anda ette ülesannet ning veelgi oluline moment on see, et ei suudeta valideerida, kas tehisintellekti poolt väljapakutud lahendus on õige või vale, viidates eelpoolmainitud känguruülesandele. Tööd, mis nõuavad kõrgemal tasemel loovust, emotsionaalset intellegentsust ning inimlikku puudutust, jäävad tehisintellektist olulisel määral puutumatuks, kuid peab nentima, et ka nende tegevuste juures on kindlasti rutiinseid elemente, mille puhul saab AI abiks olla.
Kokkuvõtes minu vastus arvamusloo pealkirjas tõstatatud küsimusele on, et tehisintellekt ei hakkka veel lähemas tulevikus asendama inimest. Inimest hakkab asendama inimene, kes suudab enda heaks tööle panna tehisintellekti. Endiselt tasub ennast harida infotehnoloogia alaselt sõltumata põhierialast, sest selle rakendamise vilumusest sõltub lõppkokkuvõttes tööviljakus, millest omakorda on sõltuvuses sinu väärtus ning tasu. Tehisintellekti arendamist ei tohiks kindlasti pidurdada – esiteks on raske seda kuhugi endistesse raamidesse tagasi suruda, kui me oleme selle juba „purgist välja lasknud“ ning maailmas leidub alati hulk ebasõbralikke ja seadustest mitte kinni pidavaid tegelasi, kes sellega hoogsasti edasi tegelevad. See on paratamatu.
