Kes meist ei teaks iganenud „patsiga poisi“ stereotüüpi. Tänase artikli peategelane on samuti patsiga, kuid mitte poiss, vaid hoopis nutikas ja särav naisterahvas. Räägime CGI vanemarendaja Kristinaga sellest, kuidas tänapäevases IKT sektoris stereotüüpe lõhutakse, mis tegelikult definineerib erialase edu ning millisena tajub tema õrnema soo esindajana oma rolli IT-sektoris.
Kristina, kellena Sa täna töötad?
Töötan tiimijuhi ning vanemarendajana rahvusvahelises energeetikainfosüsteemi projektis. Olen töötanud CGIs nüüdseks juba kaheksa aastat.
Millisest tööst unistasid Sa lapsena?
Lapsena oli mul väga palju erinevaid unistusi, mis varieerusid seinast-seina. Tahtsin saada nii loomaarstiks, näitlejaks, psühholoogiks, aga samas ka näiteks arvutimängude programmeerijaks.
Gümnaasiumis tutvustas meie informaatikaõpetaja mulle programmeerimise aluseid, mis tekitasid huvi sellest rohkem teada saada. Olen alati matemaatikas ja loogikas väga tugev olnud, seega tundus mõistlik minna ülikooli just informaatikat õppima ja nii minust saigi tarkvaraarendaja.
Armastus loomade vastu pole minus samuti kuhugi kadunud, oma vaba aega veedan oma koera treenides ja retriiverite katsetel käies.
Kas oled meeskolleegidega võrreldes pidanud kunagi rohkem pingutama, et karjääriredelil edasi liikuda?
Enne erialavalikut ja ülikooli sisseastumist olin veidi hirmul küll, kas saan sel erialal ikka hakkama. 2011. aastal ülikooli minnes oli meie kursusel alguses vaid kaks tüdrukut. Sellest ajast meenuvad küll mõned seigad, et poisid ei tahtnud mind esimese hooga näiteks grupitöödesse ja projektides oma meeskonda ja eelistasid neid nö „patsiga poisse“, sest neil oli eeldatavalt suurem huvi ja varasem kogemus IT-maailmas.
Peagi mõistsin, et stereotüübid ei mängi siin mitte mingit rolli ja ei defineeri erialast edukust, sest see algab ikkagi sellest palju Sa ise pingutad ja oled valmis tööd tegema.
Olen töötanud CGIs juba 8 aastat ning selle aja jooksul ei ole ma kordagi tundud, et mind koheldakse naisena kuidagi teisiti või mul oleks naisena oma rollis raskem. Pigem vastupidi, CGI meespere on väga hooliv ja hoiab oma naiskolleege väga.
Milline on parim erialane nõuanne, mis Sulle iial antud on?
Informaatikaõpetaja (see sama, kellele ka enne viitasin) ütles „pea ei ole prügikast ning kõike ei ole tarvis pähe õppida, vaid tuleb osata infot õigest kohast otsida.“. Olen siiani seda põhimõtet järginud.
Mis Sa arvad, kuidas innustada rohkem õrnema soo esindajaid valima karjääri IKT-sektoris?
Kindlasti tuleks korraldada juba koolides rohkem programmeerimiskursusi, ringe või võtta vastavaid aineid ka õppekavasse. Ma poleks kunagi arvanud, et mulle programmeerimine võiks nii palju meeldima hakata, kui mul poleks olnud võimalust seda koolis praktikas proovida.
Mis Sind iga päev motiveerib ja edasi viib?
Kõige rohkem mind motiveerib teadmine, et minu töö on päriselt tähtis ning saan paljude energeetikafrimade töötajate tööülesannete täitmist teha lihtsamaks, kiiremaks ja effektiivsemaks. Samuti saavad tuhanded kliendid saavad kasutada uusi innovatiivseid lahendusi.
Lisaks sellele motiveerivad mind minu suurepärased kolleegid, kes pingutavad ning on ka mulle igapäevaste tööülesannete täitmise juures väga suureks toeks ja abiks.
