Praegusel keerulisel ajal on palju juttu sellest, et peaksime olema ettevaatlikud, sest toimub info- ja kübersõda. Me kõik saame panustada riigi julgeolekusse, kasvõi järgides lihtsamaid küberhügieeni põhimõtteid.
„Mind see ei puuduta“?
Keskmine Eesti inimene veedab märkimisväärse aja internetis ja sealne tegevus mõjutab tema küberturvalisust, aga see on oluline ka riigi seisukohalt. Kübersõjas on riigi kaitsmine meie kõigi mure. Kaks valdkonda, kus tavainimene riigi julgeolekusse oma panuse anda saab, on ettevaatlikkus infosõjas ja küberhügieen.
Infosõda on peetud juba kaua, kuid tänapäeval on see olulisem kui ei kunagi varem. Kuna saame teavet nii traditsioonilisest kui sotsiaalmeediast, valitseb väga suur info üleküllus ja infotulvas on raske orienteeruda. Infosõda tähendab, et osa infost on propaganda – tegemist võib olla moonutatud või lausa täiesti vale infoga. Siia alla kuuluvad näiteks internetis levivad pildid ja videod, millele on antud väga tähendusrikas kontekst, või postitused, mis räägivad sensatsioonilistest juhtumitest, mille kohta hoolega teavet jagatakse. Vigase infoga on tegemist ka siis, kui traditsioonilise meedia artiklitel pole korrektseid allikaid või artiklid sisaldavad liialdatud või ebakorrektseid väiteid. Et eristada, mis on õige ja mis vale, on vaja kontrollida allikaid ja olla kriitiline kõige suhtes, mida internetist leiab. Vältida tuleks kahtlase info edasijagamist. Infosõda on keeruline, aga selle vastu võitlemine peab olema meie kõigi igapäevaelu osa.
Teine oluline aspekt on igapäevane küberhügieen. Kübersõda ei toimu vaid info jagamise tasandil, üritatakse ka häkkida, andmeid ja teavet varastada. See võib viia selleni, et rünnaku ohver kaotab oma raha või maine, aga võib mõjutada ka riigi julgeolekut, kui rünnakuid on palju või rünnatakse kedagi, kes osutub julgeoleku seisukohalt tähtsaks. Seega on oluline ennast kurssi viia kõige uuemate küberhügieeni soovitustega. Näiteks tuleb hoolitseda selle eest, et kõikidel kontodel ja seadmetel oleks korrektsed ja erinevad paroolid, tarkvara oleks uuendatud ja ei avataks kahtlaste võõraste „heade pakkumistega“ kirju. Internetist leiab selleks mitmeid soovitusi.
Erasektori olulisus
Erafirmad on alati olulised, kuid kriisi ajal on eriti tähtis, et toimiksid kõik sektorid. See tähendab, et ka ettevõtjad peavad mõtlema küberturvalisuse peale. Mõned valdkonnad on teistest tähtsamad, näiteks pangandus, meditsiin ja ajakirjandus. Pangad on üldiselt väga hästi kaitstud, nende infosüsteeme testitakse regulaarselt ja paljudel on oma osakond, mille eesmärk ongi panka kaitsta. Samas, meditsiinis ja ajakirjanduses on tihti keerulisem olukord, näiteks Eestiski on juhtunud, et perearstikeskused langevad lunavara ohvriks ja häkkerid võtavad maha meediaväljaande lehekülje. Paljud sellised rünnakud on poliitiliselt motiveeritud ja ründaja on näiteks kuri naaberriik. Ei ole juhus, et maailma ühe suurima küberrünnaku korraldas Venemaa Ukrina vastu, rünnak ise sai alguse erafirma kaudu. Enda firma kaitsmine aitab ettevõtjat, aga tagab ka riigi küberturvalisuse. Seega tasub ettevõtjal mõelda enda või töötajate koolitamisele, et kaitsta oma ettevõtet tervikuna.
Kokkuvõtteks võib öelda, et küberturve on meie kõigi mure: see kaitseb meid endid, aga ka riiki, kus me elame. Enda ja oma firma eest hoolitsemine on osa riigikaitsest ja see on vähim, mida me saame teha.
Spetsialistist
Catlyn Kirna
Küberturbe ekspert
Catlyni huvi on, et küberturve jõuaks kõikide inimesteni, sealhulgas lasteni. Catlyn on Spoofy küberturbe mängu projektijuht, koolitaja, teadlane ja õpetaja.
