„Kas sina tead, mida su laps internetis teeb?“ on hea küsimus, mida küsida teistelt ja ka endalt. Statistikast selgub, et enamik vanemaid seda tegelikult ei tea. Andmed näitavad ka seda, et tegelikult võiksid vanemad teada, millega nende lapsed internetis tegelevad.
Mitmesugused ohud
Lapsed alustavad interneti kasutamist väga noorelt, alguses peamiselt vaatlejana – nad mängivad, vaatavad ja kuulavad. Juba siis on neile oluline selgitada, et kõike ei tohi uskuda, tuleb olla kriitiline ja ettevaatlik. Lapsele tuleb selgitada ka kontode ja paroolide kasutamise põhimõtteid.
Lapse kasvades hakkab ta aina rohkem ka ise internetis kaasa lööma – suhtleb teistega, loob ise vaatamiseks ja kuulamiseks sisu. Internetis ei ole tihti teada, kellega täpselt suheldakse, ning liigub ringi palju halbade kavatsustega inimesi, kes otsivad endale ohvreid. Vanemate ülesanne on oma lapsi selliste inimeste eest hoiatada ja hoida silma peal ka muul suhtlusel.
Usalduslik suhe
Vanematel on küllaga murekohti, millest peamine on, kuidas lapse tegemiste kohta teavet saada. Kõige alus on usalduslik suhe – on oluline, et laps teaks, et vanemalt võib mure korral abi küsida. Võib olla raske jääda rahulikuks, kuid kui mure rääkimise hind on telefonist ilma jäämine, võib probleem tähelepanuta jääda ja viia keeruliste tagajärgedeni. Üks võimalus usaldusliku suhte loomiseks on lapsega regulaarselt ning hinnanguid andmata rääkida, et teada saada, mida ta internetis teeb, kellega suhtleb ja mida ta kõigest sellest arvab.
Abi leiab internetist
Vanemate teine suur mure on, kust leida abi. Laste küberturbe kohta leiab teavet mitmelt internetileheküljelt. Näiteks Lasteabist saab suure mure korral ka ise nõu küsida. Allpool on viited erinevatele allikatele ning minu teistele artiklitele ja esinemistele, mis samuti infot annavad.
Pere ja Kodu taskuhääling vanematele
Arvamusfestivali arutelu „Minu laps internetis“