Eesti riigi suur väljakutse järgmisteks aastateks on panna IT ja sellega seotud äriprotsessid ühte sammu käima. Hädavajalik on äriline mõtlemine – millised investeeringud IT-sse on vajalikud ning kas saab ka soodsamalt ja personaalsemalt.
Töötan avaliku sektori valdkonna juhina ettevõttes CGI, kus nimetatud sektoriga tehakse koostööd 28 riigis. 30 000 inimest ehk kolmandik kõigist ettevõtte töötajatest aitavad tarkvara abil kodanikel oma riigiga suhelda ja riigiametnikel tööd nutikamalt teha. Igal aastal viib CGI klientide hulgas läbi rahvusvahelise uuringu, kus valimiks on tippjuhid (sealhulgas riigi- ja kohaliku omavalitsuse esindajad). 2023. aastal viidi uuring läbi 33. korda, milles osales 1764 vastajat, kellest 250 olid avalikust sektorist. Viimase viie aasta jooksul on antud uuringu kaudu kogutud üle miljoni andmepunkti.
Tulemustest joonistusid välja aktuaalsed teemad, millest mitmetega pistab täna rinda ka Eesti riik.
Vananenud süsteemid vajavad uuendamist
Näiteks, 82% vastanutest leidis, et n-ö taaksüsteemid (legacy systems – toim) on jätkuvalt suureks väljakutseks ja IT-süsteemide tänapäevastamine on oluline eesmärk.
Avaliku sektori digiteenuste valdkonnas on Eesti Euroopa Liidus juhtpositsioonil peaaegu 90% internetikasutajatest on juurdepääs e-valitsuse teenustele. Riigi digiteenuste tulemused – 92 punkti sajast kodanikele ettenähtud teenuste puhul ja 98 punkti sajast ettevõtetele ettenähtud teenuste puhul – on maksimumilähedased ja ületavad oluliselt EL-i keskmist.
Selle põhjal võib öelda, et meie riik on viimase mõne kümnendiga ehitanud oma kodanikele ja ametkonnale sisuliselt maailmatasemel tarkvaralahendused. See on saavutatud läbi suure töö ning süsteeme vähemal või rohkemal määral vastavalt seadusest, tehnilistest nõuetest või muudest asjaoludest tulenevatel põhjustel pidavalt uuendades.
Ka selle aasta 1. jaanuaril jõustusid mitmed uued seadusemuudatused, mis enamike inimeste jaoks tähendavad kas pisut rohkem või vähem finantse või muid õigusi-piiranguid, kuid infosüsteemide vaates tähendasid taaskord täiendusi. Ega ka 2025. aasta ilma muudatusteta tule.
Läbi aja kasvab protsesside ja nendega seotud süsteemide keerukus. See tähendab, et keskmiselt võtab iga järgmine (tiigri)hüpe rohkem ressursse. Tuues siia juurde veel tööjõukulude tõusu (Statistikaameti andmetele oli näiteks ainuüksi 2023. aasta kolmandaks kvartaliks info ja side valdkonna keskmine brutopalk tõusnud 9% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga), siis kasvab ressursside vajaduse kasv veelgi kiiremini.
Vaadates aga teiselt poolt riigieelarve tänast seisu ja survet seda kärpida, siis tundub, et tasuks tõsiselt mõelda, kuidas meie digiriiki optimaalsemalt ehitada. Meie tänast digiriiki võiks võrrelda näiteks ühe linnaga, kus on nii väga vanu kui ka ülimodernseid ehitisi. Mõned neist on energiasäästlikud, mõned vajaksid maha lammutamist ja uutega asendamist.
Kas kümmekond või enam aastat tagasi ehitatud IT-lahendused, mis veel kusagil riigi tarkvarasüsteeme jooksutavad, vajaksid uuenduste vajaduse korral maatasa tegemist või hoopis efektiivseid tänapäevaseid lahendusi kasutades uue põlvkonna n-ö juppidega ühildamist? See on retooriline küsimus, sest mõlemad variandid on sõltuvalt olukorrast kaalumist väärt. Kus on võluvits nendele erinevatel aegadel loodud IT-kihtidele, mida omavahel tarvis tööle panna?
Ühte ja ainsat pole, ent mitmel juhul on tänapäeval kasutusele võetud RPA (robotic process automation – toim) liidestusi, mida mujal maailmas julgelt kasutatakse. See võib olla tihti lihtsam lahendus, kuidas eripõlvkonna süsteemid omavahel toimima panna. Tulemuseks on madalam programmeerimise vajadus, protsesside sujuvam automatiseeritus ja kokkuvõttes oluliselt madalam kulu.
Riigiasutuste üleselt äriprotsesside vajadusi arvestava infotehnoloogia arendamine oleks mõistlik, efektiivne, tõhus ja kasutajasõbralikum. Üle tuleks aga hinnata, millised tegevused on päriselt olulised. Riigiasutuste vaheliste ühisosade optimeerimisel ja üksusteüleste taaskasutusvõimaluste leidmisel oleks suur kokkuhoiupotentsiaal.
See ei tähenda seda, et hülgama peaks senise hajusa süsteemi ülesehituse põhimõtte (kus iga haldusala arendab ise oma IT-taristut) vaid pigem tuleks uusi arendusi planeerides kriitilisemalt ja haldusalade üleselt analüüsida, kas planeeritav süsteem on päriselt unikaalne. Hea märk on see, et näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel selle teemaga ka tegeletakse – on olemas ka eesmärk muuta haldusaladele laiema pildi nägemine kättesaadavamaks.
Samuti suhtleb riik mitmetel juhtudel ettevõtjatega otse viies läbi turu-uuringuid ja konsultatsioone, et olla järjest targem tellija. Koostöö ning nii lühiajaliste kui ka pikemaajaliste plaanide jagamine aitab luua paremaid lahendusi, milleni jõutakse optimaalseimat teed pidi.
Kodanikud ootavad personaalset kasutajakogemust
Mõnikord võib juhtuda, et tühjale kohale loodud uus süsteem ei arvesta lõppkasutajate vajadustega. Nullist loodavate lahenduste puhul käivitub tihti tööprotsess, milles alustatakse sageli täielikust tühjusest, uue universumi loomist. Justnagu varasemaid lahendusi poleks olemas. Sellise arendusprotsessi tulemuseks võib olla lahendus, millele kulub palju aega, raha ning mille valmimisele on suured ootused, ent mis lõpuks ei pruugi õnnestuda ja osutub läbikukkumiseks.
CGI uuringust tuleb välja ka see, et kasutajate ootused IT-lahenduste kasutajakogemusele on muutunud, iseäranis noorema põlvkonna jaoks. Avaliku sektori asutuste jaoks on oluline leida võimalused parandada teenuseid ja kogemusi nende kasutajate ehk kodanike jaoks. Erasektori parimad kasutajakogemuse harjumused on kandunud edasi ka ootustesse riigi poolt pakutavale, see trend on kasvav. See eeldab, et kasutajatega suheldakse. On väga suur vahe, kas süsteem on ehitatud kasutajate ootustest ja vajadustest lähtuvalt või ainult mõne inimese „kõhutundele“ põhinedes. Sellele on tähelepanu juhtinud varasemalt ka Riigikontrolli auditid, kuid me näeme seda veel jätkuvalt.
Eesti digiühiskonna arengukavas 2030 on toodud välja ambitsioonikad eesmärgid:
aastaks 2030 on nii eraisikute kui ka ettevõtjate rahulolu avalike digiteenustega 90%. Võrdluseks otoodud 2019. aasta andmed, mis olid vastavalt 67% ja 47%. Et see osutuks võimalikuks ja ei neelaks iga sammuga eksponentsiaalselt rohkem raha, tuleb vaadata suuremat pilti ja teha koostööd. Kui CGI uuringus üritati tuvastada, mis eristab edukaid nn digitaliseerimise liidreid organisatsioonidest, kellel on rohkem väljakutseid, siis esimesi iseloomustas kõige rohkem väga tugev võime joondada IT ja äri oma strateegia elluviimiseks (see omadus iseloomustas 60% liidreid võrrelduna 23% teises grupis olevaid organisatsioone).
Teeme siis alanud aastal (veel) rohkem koostööd! Äri ja IT vahel, erinevate avaliku sektori asutuste vahel, avaliku ja erasektori vahel ning otseloomulikult lõppkasutajatega, kelle jaoks me seda kõike teeme.
Arvamusartikkel ilmus ajalehe Postimees arvamusküljel 28. jaanuaril.
