Tehnoloogia- ja konsultatsiooniettevõtte CGI Eesti avaliku sektori ärijuht Liisa Abel kirjutab infotehnoloogilistest lahendustest, mis pakuvad lähisuhtevägivalla ohvritele turvalisust ning abistavad õiguskaitseorganeid nende töös.
Eelseisva jaanipäevaga tõstatub taas alkoholi liigtarbimise teema ja sellega seotud suurenenud vägivallajuhtumite arv lähisuhetes. Kuigi lähisuhtevägivald ei tulene üksnes alkoholist ning selle avaldumise põhjused on märkimisväärselt laiaulatuslikumad, näitavad statistilised andmed, et suurte pidustuste ajal suureneb alkoholi liigtarbimine, mis omakorda viib vägivallajuhtumite arvu kasvuni.
Politsei- ja piirivalveameti statistika kohaselt kasvab just alkoholijoobes olles kallaletungide arv. Joobes peaga rünnatakse tuttavaid inimesi, sageli kõige lähedasemaid. Suurtes kogustes alkoholi tarbimine käib kaasas suvise pööripäeva ja jaanipäeva pikkade pühadega. Parafraseerides jaanipäevaga seonduvat rahvalaulu – jaanipäevaks kõrgeks kasvab... tõenäosus seista silmitsi lähedaste poolt põhjustatud vägivallaga.
Mullu teatati jaanipühade ajal politseile 190 lähisuhte vägivallajuhtumist. Aasta varem oli see number veelgi suurem – 200 juhtumit. Mida pikemad on pühad ja mida enam tarbitakse alkoholi, seda enam kasvab tõenäosus, et tülid kasvavad vägivaldseks. Vägivallatsejateks kipuvad varasemate aastate statistika põhjal olema enamasti mehed.
Teated lähisuhtevägivalla juhtumitest on aasta-aastalt kasvavas trendis. Möödunud aasta lõpus avaldas statistikaamet laiaulatusliku suhteuuringu, millest selgus, et ka mehed ise kogevad vägivalda – koguni iga kolmas Eesti mees. Meeste puhul räägitakse uuringus rohkem vaimsest vägivallast, kuid välja tuleb teine kurbloolisus – probleemidest eelistavad mehed vaikida.
Kuigi lähisuhtevägivalla all kannatavad ka mehed, on põhilised traagiliste tagajärgedega lähisuhtevägivalla ohvrid siiski naised ja ka lapsed, mis muudab selle probleemi lahendamise veelgi kriitilisemaks. Trauma puudutus on põlvkondade ülene.
Tehnoloogiaga vägivalla vastu
Lähisuhtevägivallaga võitlemiseks on mujal maailmas loodud mitmeid tehnoloogilisi lahendusi nagu erinevad rakendused, turvanupud ja diskreetsed nutiseadmed. Kaasatud on nii tehisaru kui ka masinõpe, aga ka e-posti ja sõnumirakendustel põhinevad jälgimislahendused, mis aitavad ohvritel turvaliselt tõendeid koguda. Tõendid aga on hädavajalikud õiguslike meetmete rakendamiseks ning vägivallatseja vastutusele võtmiseks.
Tänapäevased digilahendused ongi loodud nõnda, et tõendid kogunevad kas vesimärgistatult või digitaalse aja- ja kohatempliga, mis tagab nende usaldusväärsuse ja vähendab riski, et tõendeid saab hiljem muuta.
Näiteks, digitaalsed päevikud võimaldavad ohvril sisestada oma digitaalsesse päevikusse kirjeldusi vägivallajuhtumitest või ähvardustest, mis salvestatakse automaatselt koos täpse ajatempli ja asukohateabega.
Teised rakendused suudavad aga jälgida ja salvestada tekstisõnumeid ja e-kirju, mis sisaldavad vägivaldseid või ähvardavaid sõnumeid. Need salvestised on samuti varustatud vesimärkide ja digitaalsete templitega, et tagada nende terviklikkus ja autentsus.
Nende lahenduste eesmärk on teha tõenditega manipuleerimine äärmiselt keeruliseks ja lihtsasti tuvastatavaks. Vesimärgid ja digitaalsed templid lisatakse failile selle loomise hetkel ja need on tavaliselt krüpteeritud viisil, mis teeb nende eemaldamise või muutmise ilma jälgi jätmata pea võimatuks.
Paljud süsteemid kasutavadki krüptograafilisi meetodeid andmete terviklikkuse kaitseks. See tähendab, et iga kord, kui proovitakse andmeid muuta, rikub see krüptograafilist allkirja, mis teeb igasuguse manipuleerimise kohe tuvastatavaks. Krüptograafiline allkiri on nagu digitaalne pitser, mis tagab, et andmed jäävad muutmatuks ja tõeseks, kuna igasugune muutus nendes muudab allkirja ebaõigeks, hoiatades seega kohe võimaliku manipulatsiooni eest.
Mobiilirakenduste võidukäik lähisuhtevägivalla vastases võitluses
Suurbritannias on kasutusel pealtnäha ilmaennustusrakendus nimega Bright Sky. Tegemist on mobiilirakendusega, mis võimaldab nii ohvritel kui teda aidata soovivatel inimestel selle kaudu diskreetselt infot koguda või abi kutsuda. Brittide rakendus seab muuhulgas eesmärgiks ka kasutaja harimise, selgitades kuidas väärkohtlemist ära tunda. Paradoks on see, et sageli ei pruugi inimene isegi teada, et on lähisuhtevägivalla ohver. Tänaseks toimib kõnealune brittide loodud rakendus juba 13 riigis.
Ühendriikidest pärit Aspire News’i äpp on pealtnäha uudisteportaal, kuid sisaldab funktsioone, mis võimaldavad lähisuhtevägivalla ohvritel abi kutsuda. Rakenduse kaudu saab saata hädaabisõnumeid ja teavitada varjatult usaldusväärseid kontakte hädaolukorrast.
Taolisi lahendusi on maailmas teisigi. Teiste hulgas leidub ka tehnoloogilise turvanupu funktsiooniga rakendusi, mis võimaldavad ohvril end ohustatuna tundes nuppu vajutada. Kui nupp vabastatakse ja kasutaja ei sisesta määratud PIN-koodi, teavitatakse politseid automaatselt kasutaja asukohast. Mõned tuntumad SOS-nuppe pakkuvad turvarakendused on "bSafe" ja "Noonlight".
Rakendus Circle of 6 on aga eelkõige noortele ja tudengitele mõeldud lahendus, mis pakub lihtsat viisi kutsuda abi kuue usaldusväärse sõbra või pereliikme kaudu. SOS-nupu vajutamisel saadetakse asukoha ja abipalve sõnum kõigile kuuele kontaktile.
Lisaks digitaalsetele lahendustele on lähisuhtevägivalla tuvastamisel panustatud ka tehnoloogiliste seadmete nagu nutikad käevõrud ja kaelakeed väljatöötamisse. Need näevad välja kui ehted, aga peidavad endas SOS-nuppe, mis võivad saata hädaabikõnesid või teateid määratud kontaktidele koos asukohateabega.
Tehnoloogia ja avaliku debati sidus väga mõjusalt ära Lõuna-Korea riiklik politseiamet, kelle eestvedamisel sündis kampaania „Knock-knock“ ehk eesti keeles „Kopp-kopp“. Tegemist on hädaabikõnega olukorraks, kus verbaalne kommunikatsioon pole võimalik. Koreas tõstatus lähisuhtevägivalla teema eriti aktuaalseks pärast COVID-19 karantiine, mis langetas juhtumite riiklikku statistikat ca kümnendiku võrra. Langus ei tähenda aga teadupärast juhtumite esinemise tegelikku langust. Eksperdid nägid seda ohtliku märgina, milles peitus ohvrite võimetus kinniste uste tagant abi kutsuda.
Korea näitel sündis vajadusest sotsiaalkampaania, mis võimaldab hädaabinumbrile helistanud inimesel jätta hääletu morse ehk „kopp-kopp“. Koputuse saamisel saadab hädaabi operaator ohvrile lingi, millele klikkides saab politsei ligipääsu ohvri asukohale reaalajas. Loodud lahendusega koos käis ka sotsiaalne kampaania, mille mõjuvõimas ja liigutav reklaamklipp lööb laineid ja kogub auhindu üle maailma.
Siin on oluline lisada, et sama tendentsi nägime COVID-19 pandeemia perioodil ka Eestis – lähisuhtevägivalla teadete arv langes, suurenes aga raskete lähisuhtevägivalla juhtumite, sealhulgas surmade arv.
Muutused ühiskonnas algavad hoiakutest
Diskreetsed digilahendused ohuolukorrast teada andmiseks on hädavajalikud ka Eesti inimestele. Meie pääste, politsei, ohvriabi ja teised abiorganisatsioonid vajavad nii tööriistu inimeste teadlikkuse tõstmiseks, kui ka lahendusi, mis võimaldavad inimestel turvaliselt nendega ajakriitilist infot vahetada. Seesuguseid abivahendeid olgu pigem rohkem kui vähem. Oleme riigi ja ühiskonnana liialt väikesed selleks, et lubada lähisuhtevägivallal suletud uste taga jätkuvalt võimust võtta.
Abi saamine ei tohi jääda helistamishirmu või helistamise võimaluse puudumise taha. Ja mis veel olulisem, abi küsimine ei tohiks olla vaid ohvri ülesanne. Ühiskond laiemalt peab omaks võtma hoiaku, et lähisuhtevägivald ei ole pere siseasi. Märkamise ja sekkumise kohustus on igaühel meist.
Nutikad lahendused tulebki luua nii, et need teeniksid mitmeid osapooli. Võimaldama ohvrile turvalist suhtlust ja tõendite kogumist, lihtsustama hädaabi jõudmist ohvrini ning toetades õiguskaitseorganeid nende töös. Digilahendusi peab aga jätkuvalt toetama ühiskonna avalik nulltolerants lähisuhtevägivalla osas. Vaid ühiskondlikke hoiakuid muutes võime lähisuhtevägivalla vastases võitluses tõeliselt edukad olla.
Artikli autor Liisa Abel on jurist ning õiguskaitse valdkonna ekspert. Rahvusvahelise IT-ettevõtte CGI Eesti ärijuhina seisab ta igapäevaselt erasektori ja riigisektori veelgi suurema koostöö eest IT-alastes projektides, mis aitaksid kaasa Eesti ühiskonna turvalisemaks muutmisel.
Arvamusartikkel ilmus 22. juunil Eesti Päevalehe arvamusküljel.
