Teame, et tehisintellekt on tänaseks juba sõtta kaasatud. Teame, et tehisaru (AI – artificial intelligence) on simulatsioonides võimeline analüüsima ja töötlema mahukaid andmekihte ja looma seoseid kordades kiiremini kui inimaru.
Kaasaegne relvastus, taristu, tarkvara ja strateegiline mõtlemine on kollektiivse lääne tugevused. Mõnel juhul rohkem, teisel vähem ning määrvaks saab otsuse langetamise kiirus.
Ukrainas toimuv on korduvalt näidanud, kuidas Vene pool püüab oma mahajäämust kompenseerida. Venemaa tunnetab lääne võimalikke nõrkusi ja enda tugevusi, mistõttu panustab oma hübriidsetesse tegevustesse: püüab domineerida infovoogu ja läbi selle õhutada sisetülisid Ukraina ja tema liitlaste vahel, püüab lüüa mõrasid lääneriikide juhtide vahele, häirib ja kahjustab side- ja energiataristut ning panustab laiaulatuslikesse küberrünnakutesse. Loetelu on pikemgi.
Vastase tehnoloogiline võimekus võib olla meiega võrreldes madal, ent igapäevase arenenud maailma ühiskondliku elu normaalse toimimise häirimine, pidev ebamugavuse põhjustamine ja pidev segadusse ajamine on talle igati jõukohased tegevused.
Tuletagem meelde Vene agressiooni alguspäevi, mil kollektiivses läänes esines erimeelsusi ning teineteist tuli ikka veel veenda kiirete otsuste tegemiseks. Šokk, milleks polnud mõnede riikide juhid lõpuni valmis, etendus ennenägematul kujul kõigi silme ees. Võib-olla oleks ettenägelik ja hästitreenitud tehisaru suutnud pakkuda erapooletut ja andmepõhist tarkust, mis pannuks ka kõhkleja nägema agressori tegelikke kavatsusi.
Spetsiifilised rakukesed
AI-spetsialistid üle maailma räägivad aina enam, kuidas üks ja kõiketeadev AI asendub väga spetsiifiliste, erivaldkondi läbi ja lõhki tundvate tehisaru n-ö rakukestega.
Kui arengud selles suunas katsetustest heakskiidetud rakendusteni jõuavad, on võimalik, et otsuse langetamise vallas kehtestab senisest täiesti uued mängureeglid spetsialiseerunud AI, mis suudab kordades kiiremini ja täpselt kirjeldada, kuidas ja mille alusel vastaspool oma otsuseid kujundab, kuidas hindab riske ja oma eeliseid ning tugevusi. Selline AI on võimeline ette ennustama spinne, keerdkäike ja ohtusid, mille peale empaatiline inimmõistus võibolla kohe ei tule.
Kirjeldan siinkohal näiteks väeosa „X“ tegevuste jada, et ilmestada, millega tehisintellekt saaks tõsta otsustuskiiruse uuele tasemele. Kujutagem ette, et üksuse ülem soovib saada ülevaadet olukorrast mille alusel langetada otsust. Tavapäraselt kutsutakse selleks kokku staabikoosolek, jõudmaks võimalike variantide, lahenduste ja ettepanekuteni või võetakse koosolekul osalejate poolt see teadmine endaga kaasa ja viiakse omakorda oma alluvateni. Alluvad pakuvad seejärel välja variandid, milliseid ülemale esitletakse ning kus viimane arutelu käigus tema valitud variandiga nõustub. See on toode, mille staap ülemale toodab.
Kujutagem nüüd ette, et selle küsimuse saab esitada tehisarule, kes pakub variandid ja võimalused loetud sekunditega sh visualiseerib selle kaartidele. Kõik see, mille seni tegid ja teevad tublid staabiohvitserid, sünnib nüüd senisest oluliselt kiiremas tempos.
Andmekogude eripärast johtuvalt saab selliselt otsuse tegevuse kujundamist toetada vaid teatud tasemeni, ülevalt allapoole, kuid riikide „relvastumine“ selles vallas on ilme. Võiks isegi väita, et just praegu käib võidurelvastumine intelligentsuses, millesse oma panuse annavad ettevõtted.
Erinevate arvutuste kohaselt soovib Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium kulutada ligi 900 miljonit dollarit kaitse- ja sõjatehnoloogiatele, mis on seotud tehisintellekti ja masinõppe tarkvarade arendustega. Lisaks plaanitakse Pentagonis (USA kaitseministeeriumi peahoones – RR) teaduse ja tehnoloogia uuringute eelarvest eraldada 2,3 miljardit dollarit sõjalise tehisintellekti arendustegevusteks.
Miljard arendusse
Ka CGI – Kanada kapitalil põhinev tarkvaraarenduse- ja konsultatsiooniettevõte – mille kaitsevaldkonna eksperdina ma täna CGI Eestis töötan, on samuti astunud olulise sammu tehisintellektil põhinevate süsteemide arendamisse. CGI nimelt teatas suve lõpus, et investeerib koostöös oma klientidega järgmise kolme aasta jooksul tervelt miljard Kanada dollarit tehisintellekti arendamisse.
Need on suured arendused, mis muudavad oluliselt seda, kuidas maailma ettevõtteid juhitakse, kuidas kujundatakse otsustusprotsesse, kuidas valmistatakse ette koolitusi ja treeninguid, värbamist, kuidas toimub varude juhtimine, kui palju mõjutame oma tegevusega keskkonda.
Iga investeering AI suunal loob pikas perspektiivis inimkonnale seni teadmata võimsustega intelligentseid lahendusi juurde, mis avavad omakorda aina uusi uksi paljudes elutähtsates valdkondades. Kaitsevaldkonnas oleks meeletu edumaa kui 24-tunnine otsustusprotsess lüheneks piltlikult öeldes sekunditele.
Toon siia lõppu ka ühe provokatiivse näite. Avalikus meedias on kõlanud väide, et keskmise intensiivsusega lahingupäev läheks Eesti riigile maksma umbes 100 miljonit eurot puhtalt laskemoona kuluna. Igaüks saab ise avalikele allikatele tuginedes teha arvutuse varude jätkusuutlikkusest.
Paraku seab vastane selle pinnalt eesmägi teha kõik selle nimel, et meid välisabist ära lõigata. Meie arusaadavalt püüame sellist sündmuste käiku iga hinna eest vältida. AI, mis on treenitud ette nägema konfliktide puhkemise ja ühepoolsete agressioonide toimumise tõenäosust, oleks võimeline infoallikate ja andmekogudega ümber käima nii, et tekiks võimalus õigeaegseks eelhoiatuseks, heidutuseks või vajadusel ennetavaks reageerimiseks mittekineetiliste vahenditega.
Tarmo Ränisoo arvamusartikkel ilmus EPL arvamusküljel 3. detsembril 2023.