Tartust pärit Andres Birnbaum on suur tehnoloogiahuviline, kes võttis end koroonaajal kätte ning jooksis tänavu juba oma kolmanda täispika maratoni. 42-aastase mehe unistuseks on alistada maagiline kolme tunni piir. Andresel on maakodu Läti piiri lähedal Rõuge vallas, kus töö ei lõpe kunagi. Oma kätega saab ta tehtud kõik alates projekteerimisest kuni elektri- ja torutöödeni välja. Lisaks sellele on ta ka rahvusvahelise haardega tippjuht, kes veab igapäevaselt Eesti suurimat kosmoseettevõtet CGI Eesti.
Pikemas usutluses Andresega vaatame tagasi lõppevale aastale, räägime, milliste nippidega saab ta jagu tööstressist, ning kuidas võib tehisintellektist kasu olla nii spordis kui isegi saunaehituses.
Aasta 2023 on lõppemas. Milliste saavutuste üle CGI Eesti juhina uhkust võid tunda?
Kõige suurem saavutus lõppevast aastast on stabiilsus. 2023. aasta tõestas, et kui majandus kiratseb, jäävad ellu need, kes pakuvad õiget asja, mida on turul vaja. Oleme näinud, kuidas startup’id, mis elavad investorite rahast, nende pakutav toode või teenus otse klientidelt palju raha sisse ei too – nad on probleemi ees. Meie ettevõte pakub oma klientidele kõrget väärtust, mis aitab neil omakorda oma eesmärke täita ja väärtust luua. Tänu sellele oleme aasta-aastalt üha edukamad.
Mis jääb sinu jaoks lõppevat aastat iseloomustama?
Kindlasti AI (artifical intelligence ehk tehisaru). See on toonud kaasa muutuste laine sisuliselt kõikides valdkondades, isegi spordis ja kultuuris. On näiteid, kus tehisintellekt on kirjutanud terve näidendi, mis on laval edukalt ette kantud.
Olen ka öelnud, et elame uue tööstusrevolutsiooni ajastu hakul. Kui praegu kasutame AI-d veel vähe, siis usun, et järgnevate aastate jooksul on oodata revolutsioonilist arengut, mis toob tehisintellekti paljudesse töövahenditesse sisse.
Teiseks on turul tervikuna toimunud selginemine, kus lõpuks jäävad peale need tegijad oma ärivaldkondades, kes suudavad pakkuda efektiivsust ja väärtust.
Kas stabiilse ettevõtte taga on stabiilsed inimesed?
Eks inimene on tervik. Kui inimestel on eraelulisi muresid, kanduvad need tegelikult töösse ja tõenäoliselt ka vastupidi. Inimese baasilt ei näe ma vahet, kas mure on töö- või eraeluga. Loomulikult on meie kõigi soov, et inimestel oleks rahu hinges.
Meie inimesed saavad kindlasti tunda ennast selle teadmise võrra turvalisemalt, et me oleme ettevõte, kes teenib ise oma raha ega sõltu ühegi investori rahakotist. Usun, et meiesuguses ettevõttes tahavadki töötada inimesed, kes hindavad stabiilsust. Kui hindad riski ja “hokikepitõusu”, võib kuskil mujal olla huvitavam.
Viimasel ajal on palju juttu olnud läbipõlemisest. Milline on sinu kokkupuude selle teemaga?
Eks see on keeruline teema. Kunagi noore mehena käisin ise ka sellises piiripealses punktis ära. Noore inimesena tegelikult ei tunneta enda piire ega saa alati täpselt aru, kui töötad üle.
Meie jaoks on oluline, et juhid, kes inimestega kõige rohkem kokku puutuvad, oskaksid näha ohumärke. Kui kellelgi silm enam ei sära või Teamsi vestlustel ei lülita tükk aega kaamerat sisse – lihtsad märgid, mille osas püüame juhte harida. Loomulikult ei saa neist teha psühholooge, aga ennetustöö ja õigel ajal märkamine on kuldaväärt. Tavaliselt tekibki läbipõlemine sellest, et õigel ajal pole märgatud ega midagi ette võetud.
Tegeled palju spordiga. Kas see aitab sul pingelise tööelu ja muu vahel tasakaalu leida?
Spordil on kindlasti väga tähtis roll. Mõni võib kõrvalt vaadata, et teen väga pingelist tööd, aga arvan, et tänu sellele, et teen regulaarselt trenni – jooksen aastas üle 2000 kilomeetri –, võin sisuliselt öelda, et mu stress on nullis. Olen suur selle filosoofia pooldaja, et terves kehas terve vaim. Kui suudad kehalist aktiivsust hoida, on ka vaim “toonuses” ja toimib kaitsekilbina igasuguse stressi vastu. Propageerin ka ettevõttes pidevalt liikuvat eluviisi – see on üks kõige tõhusam ennetusviis erinevate stressiallikate vastu, olenemata kas need tulevad töö- või eraelust.
Mind aitab ka käeline tegevus. Kuna mu töö ei ole kõige käelisem, siis do it yourself projektid aitavad hoida aju toonuses. Räägitakse ka vanemate inimeste puhul, et kui tahta aju teravana hoida, peab pidevalt õppima uusi asju. See aitab kaasa, et mitte nüristuda.
Valdkond on ka selline, et enamik tööd tehakse arvuti taga istudes.
Istuva töö juurde on riskid paraku sisse kirjutatud. Meil on töötajatele tervisekindlustus ja kui vaatame, millised on põhilised mured, siis on need ikkagi seotud lülisambaga.
Kust sinu sporditegemise pisik tuli? Kas keha lõi ühel hetkel häirekella?
Ma ei ole kunagi olnud spordivaenulik, aga minu jaoks oli hooandjaks hoopis koroona. Kui enne seda aega reisisin suurema osa oma nädalast, siis järsku sattusin koroonaga koju ja tekkis suur hulk vaba aega – siis mõtlesingi, mida sellega peale hakata. Kuna kõik oli lukus, ei olnudki palju muid variante kui võtta tossud ja jooksma minna.
Ja pole siiamaani pidama saanud?
Tänaseks olen käinud regulaarselt jooksmas üle kolme aasta. Võtsin endale esialgu eesmärgiks joosta maraton ja teha seda alla nelja tunni. Pooleteise aasta pärast sai maraton joostud ja kõvasti alla nelja tunni. Siis tulid juba uued eesmärgid. Eks see sport ole ka natuke sõltuvust tekitav.
Millist eesmärki praegu taga ajad?
Kui viimase maratoni jooksin kolme tunni ja 22 minutiga, siis elu unistus oleks joosta alla kolme tunni. Alguses on aega parandada lihtne, aga kui tahad järjest paremaks saada, peab treeningmaht väga palju tõusma. Nüüd teen selle nimel tööd, et nii kaugele jõuda. See pole kättesaamatu!
Mis sind maratoni jooksma viib? Enamiku jaoks tundub see hirmutav või suisa piin.
Minu jaoks on maratoni võlu see, et ta ei ole füüsiline katsumus, vaid vaimne katsumus. Paar tuttavat maratonijooksjat rääkisid, et maraton on selline, kuhu lähed alguses normaalse tempoga jooksma, aga kui pool maad joostud, üritad teise poole lihtsalt tahtejõul ära kannatada. See tundus mulle huvitav enese proovilepanek.
Mainisid veel käelist tegevust. Mille kallal sa praegu nokitsed?
See on tüüpiline eramaja omaniku teema – alati on midagi, mida parandada, eriti kui maja on ehitatud viiekümnendatel suhteliselt kehvasti.
Selle kõrvalt on mul veel maakodu, kus üks viimastest projektidest oli saunamaja ehitamine. Kusjuures tegin seda AI abiga – kasutasin projekteerides tehisintellekti, et töötada välja kõige optimaalsemad maja mõõtmed vastavalt kaubanduses saadaolevatele ehitusmaterjalide mõõtmetele. Ehk siis üritasin projekteerida saunamaja nii, et materjalikaod oleksid kõige väiksemad. Otsin vahel ka ehitusest tehnoloogilist väljakutset.
Kas spordis on ka tehnoloogiast kasu?
Jälgin oma progressi erinevate äppide ja vahenditega, jooksen n-ö sensorid peal, mis mõõdavad pulssi, hapnikutarbimist ja igasugu muid asju. Tänapäeva kellad on selles päris suutlikud. Tegin endale ise Excelis süsteemi, mis mõõdab, mitu meetrit suudan läbida ühe südamelöögi kohta. Jooksmises on vaja hoida pulssi madalal ja tempot võimalikult kiirena, et suudaks pikka maad vastu pidada. See on huvitav indikaator, mida läbi aastase tsükli jälgida. Talvel kulub osa pulsisagedust selleks, et kehasooja hoida – lähen õue ja enne kui olen jooksma hakanud, on pulss juba sama kõrge kui suvel joostes.
Tehnoloogia annab võimaluse progressi jälgida. Aga kuidas need teadmised tööle panna, et tulemusi parandada?
Ma olen teinud selle teadmise põhjal maratonijooksu plaanid. Kui sel aastal maratonil 28. kilomeetri punkti jõudsin, ütles töökaaslane, kes mulle raja äärest joogipudeli kätte andis, et jõudsin sisuliselt sekundi pealt. Mul olid mõned töökaaslased raja ääres assisteerimas ja andsin neile ette ajad, millal võiksin umbes jõuda. Tegelikult aitab analüüs ja tehniliste vahendite kasutamine väga hästi planeerida pikemaid jooksmisi – seal ei ole sirgjooneline tempo.
Enda jooksmise jälgimine ei ole ainuke sporti ja tehnoloogiat siduv teema minu hobide nimistus. Olen vabatahtlikuna seotud Tartu Jalgpallikool Tammeka tegemistega, kus aitan treenereid tehisintellekti poolt toetatud videoanalüüsi töövahenditega saamaks automatiseeritud tagasisidet nii treeningutelt kui võistlusmängudelt. Jalgpall pakub tehnoloogiale lähitulevikus põnevat väljakutset, kuna tegemist on väljaku suurusest, mänguaja pikkusest ning 22 mängijast tulenevalt kindlasti ühe andmemahukama spordialaga, kus treeneri silmale ja ajule jääb palju infot hoomamatuks.
Paljud räägivad, et pingelise töö kõrvalt on vaja hobi, mis aitaks täielikult välja lülituda. Kas sul õnnestub jooksurajal töömõtted välja lülitada?
Mul on tekkinud hoopis selline teema, et võtan töömured teadlikult jooksurajale kaasa. Ajuteadlane Jaan Aru rääkis kunagi, et inimese aju potentsiaal on kõige kõrgem siis, kui oled mõõdukas pulsivahemikus. Ühel hetkel hakkasin proovima – jätsin keerulisemad probleemid, mille üle vaja juurelda, teadlikult peale tööd jooksmise juurde. Tänu sellele, et aju oli üles äratatud ja töötas täistuuridel, leidsin nendele muredele ja probleemidele väga kiiresti lahenduse. Nii avastasin, et jooksu ajal tulevad väga head mõtted.
Pärast seda olengi hakanud oma päeva niimoodi jaotama, et keerukad probleemid olen jätnud jooksurajale. See tähendab, et töö juures ma teadlikult ei võta mingeid raskeid asju juurelda – staatiliselt laua taga istudes ei ole aju kõige suurema potentsiaaliga. Sinna jäävad rutiinsemad ülesanded, mis ei vaja uut lähenemist või mõtlemist.
Nii et jooksu ajal mõtledki tööasju?
See kõlab väga ebatavaliselt, aga juhtus niimoodi, et ühel hetkel mõtlesin, et proovin korra – just inspireerituna Jaan Aru artiklitest – ja õnnestus. Nüüd panen kohe päevaplaani, et kui hommikul jooksen, siis selle ajal mõtlen läbi ühe, teise ja kolmanda asja.
Kui tahaksin, saaksin ennast välja lülitada küll, aga kui sul on üles äratatud aju, mis töötab täistuuridel, siis miks mitte seda kasutada.
Mida toob uus aasta CGI-le?
CGI investeerib järgneval kolmel aastal üheskoos oma klientidega miljard Kanada dollarit tehisintellekti arendamisse; loomulikult on uuel aastal tehisintellekt ja kõik sellega seonduv olulised märksõnad.
Soovime anda oma panuse riigikaitsesse ja kaitsetööstusesse laiemalt. Alates augustist on meie ridades Eesti Kaitsetööstuse Liidu endine juht, erukolonel Tarmo Ränisoo, kes aitab konsulteerida meie riigikaitse ja kaitsetööstuse kliente.
Kosmosetööstuse etteotsa tuli meil hiljaaegu Sille Kraam, kes oli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis asekantsler sel ajal, kui Eesti sai Euroopa kosmoseagentuuri täisliikmeks.
Kindlasti arenevad need kaks suunda ka järgmisel aastal hoogsalt edasi. Need valdkonnad on praegu aktuaalsed, investeeringud suurenevad ning ka tehnoloogilised vajadused on väga olulisel kohal. Püüame olla partnerina neis valdkondades olemas, kus läbi suuremate investeeringute tehnoloogiasse saame ühiskonnale midagi tagasi pakkuda.
Oleme olnud pikka aega partneriks avaliku sektori asutustele ning oleme arendanud palju erinevaid digilahendusi, mida kasutavad täna nii siinsed ametnikud kui ka kodanikud. Jätkame ka uuel aastal digiriigi ehitamist ühes meie klientidega.
Usutlus ilmus CGI digijutud blogis Geenius DigiPro portaalis, link artiklile.
