2023. aasta lõpus liitus rahvusvahelise tarkvaraarendus- ja ärikonsultatsioonifirmaga CGI majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) endine asekantsler Sille Kraam, kus ta hakkas vedama kosmose ja kaugseire ärisuunda. Värske juhi sõnul on see valdkond, millega Eesti Euroopas kaardile panna.
Kraami sõnul toimub selles vallas üha enam tarkvaralist arendust ja teenuste ehitamist nii avaliku kui ka erasektori heaks ning Eestil on võimalus sellesse oma panus anda. Näiteks on meil tugev potentsiaal luua olulist väärtust kosmosega seotud küberturbe valdkonnas. “Me tõenäoliselt ei hakka kunagi massiliselt füüsilist kosmosetaristut siin kohapeal valmistama, küll aga on meie eeliseks sinna sisse nutikuse ehitamine,” ütles Kraam.
Enne veel kui asume kosmost lahkama, tahaks teada, kuidas teid MKM-ist ära meelitati?
Tegelikult olen avalikus sektoris, peamiselt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, päris pikalt tegutsenud erinevatel positsioonidel. Ma ise lähtun põhimõttest, et töö peab olema tähenduslik, igapäevaselt väljakutseid pakkuv ning käivitama sisemise põlemise. Hea päev on olnud siis, kui tööpäeva lõpuks tunnen, et olen midagi uut õppinud — seda laiemas tähenduses —, aidanud oma meeskonnaliikmetel areneda, maailma natukenegi paremaks muutnud ja kõige selle juures suurt tegutsemisrõõmu tundnud.
Oleme üks maailma suurimaid IT- ja ärinõustamisteenuse osutajaid – digitaliseerime, kaasajastame ja muudame äriprotsesse läbi sobivate IT-lahenduste, et homne oleks tänasest targem.
Tunnen tohutut tänulikkust, et avalikus sektoris töötamine mulle seda kõike on pakkunud ning mul on olnud võimalus vedada seda missiooni koos suurepärase meeskonnaga. Mingi hetk aga tundsin, et nüüd oleks paras aeg teha midagi muud, edasi liikuda ja valida endale uus missioon. Täpselt samal ajal toimus ministeeriumis struktuurireform. See oli täpselt õige hetk, et liikuda erasektorisse. Asekantslerina puutusin kokku ka kosmosetehnoloogiaga ja sellest tulenevalt tundus igati loogiline samm vaadata lähemalt kosmoseettevõtlust. CGI tuli selles mõttes hästi õigel ajal.
Lisaks sellele, et CGI näol on tegemist Eesti suurima kosmoseettevõttega, kus on võimalik suuri tegusid korda saata, tõukasid positiivse otsuse tegemise poole ettevõtte inspireeriv juhtkond, inimesed, kellelt on palju õppida ja kes on eeskujuks paljudele.
Kosmosevaldkond kõnetab mind — on oluline, et töö, mida teen, on mõtestatud ja oma tegevusega mõjutan ka laiemalt ühiskonda ning keskkonda meie ümber. Kui pakkumine minuni jõudis, siis esimene mõte oli: nonii, kosmos sai mind taas kätte ja siin tuleb lihtsalt pedaal alla vajutada ning hakata sõitma.
Olete endale eesmärgid ka seadnud, mida soovite kindlasti ellu viia?
Minu eesmärk on kosmosevaldkonda hoogsalt edasi arendada, olla nii praegu kui ka tulevikus CGI-na hinnatud ja professionaalne koostööpartner Euroopa Kosmoseagentuurile, ettevõtetele ning avalikule sektorile.
Avalikus sektoris töötades nägin, et tegelikult saaks riik kosmosevaldkonna/tehnoloogiate poolt pakutavat palju rohkem ära kasutada. Ma tahaks aidata neil näha rohkem seda, kuidas on võimalik läbi nutikate lahenduste ka riigi poolt pakutavaid teenuseid paremaks muuta. On hästi oluline, et avalik sektor ei hangiks madalat hinda, vaid tulemust, mis võib tekitada turule uusi innovaatilisi lahendusi. Riigi roll võiks olla rohkem uute tehnoloogiate võimaldaja, ettevõtetele turu looja, riskantsematele tehnoloogiatele/lahendustele referentskliendiks olija.
Jah, see tulemus võib olla esialgu kallim, kuid kui teenus muutub kodanikule kvaliteetsemaks ning ettevõtja saab tänu riigipoolsele referentsile eksporditurgudel hoo sisse, siis on sellest kasu tervele majandusele.
Mul on kaks peamist teemat, kuhu tahaks suurema fookuse panna: kosmose küberturve ning kaugseire. Ideaalis kaugseire laiem rakendamine riigiteenuste osana. Mis puudutab kosmose küberturvet, siis teema on järjest aktuaalsemaks muutunud, kuna satelliitide arv ning andmemahud on järjest kasvanud. Üha rohkem on tarkvaralisi satelliite — kosmosetaristus kasvav sõltuvus tarkvarast —, mis võivad olla haavatavad küberrünnakutele. Andmete turvaline liikumine kosmosetaristu ja maajaamade vahel eeldab küberturbe teemaga tõsisemat tegelemist. Töö juba hoogsalt käib Euroopa Kosmoseagentuuri projekti raames, Eestil on kahtlemata head eeldused olemas, kuid kosmosespetsiifikast lähtudes on siin meil vaja kindlasti veel kompetentse kasvatada.
Teine teema ehk kaugseire on täna veel suhteliselt lapsekingades, aga valdkonnal on meeletult suur potentsiaal. Siin jääb kõige suuremaks väljakutseks lisaks andmete kiirele kättesaadavusele ka uudsetele rakendustele klientide leidmine. See on ka põhjus, miks ma väga tahaks, et kaugseiret rakendataks riiklike teenuste arendamisel. Sellest ka eelnev jutt riigi innovaatilistest hangetest. Kaugseire lahendused pakuvad väga olulist juhtimisinfot avalikule sektorile, näiteks keskkonnaseirega seonduvalt. Ühtlasi pakub see tänases avaliku sektori kulude kokkuhoiu režiimis võimalust efektiivsuse kasvuks. Näiteks ei ole vaja andmeid kokku ajada paikvaatluste tulemusena, vaid neid andmeid on võimalik kätte saada satelliitpiltidelt.
Kui Eesti on valmis selliseid innovaatilisi lahendusi oma teenuste paremaks muutmiseks kasutama, siis on see väga heaks referentsiks, et aidata ettevõtetel minna välisturge vallutama. Sellega antaks hoogu meie oma ettevõtetele. Minu üks missioone CGI-s on aidata avalikul sektoril näha, kuidas kosmosevaldkonna poolt pakutavad võimalused aitavad muuta avaliku sektori toimimise efektiivsemaks ja nutikamaks. See eeldab riigi poolt ka suuremat valmisolekut uute innovaatiliste lahenduste katsetamisel.
Mida kosmosevaldkond CGI mõistes täpsemalt tähendab?
CGI on kosmosevaldkonnas tegutsenud pea 10 aastat. Enne kui Eestist sai Euroopa Kosmoseagentuuri täisliige, oli esimeseks koostööprojektiks Galileo satelliitide juhtimissüsteemi arendamine. Tänaseks on meie kosmosetegevuste ampluaa kõvasti laienenud. Teeme väga palju koostööprojekte Euroopa Kosmoseagentuuriga ja pakume teenuseid ka otse klientidele, näiteks mitmete riikide meteoroloogiaasutustele.
Euroopa Kosmoseagentuur kõlab väga suurejooneliselt.
Euroopa Kosmoseagentuurile oleme teinud juba eelnimetatud missiooni juhtimise tarkvara, kuid haldame ka missiooniandmete kogumise platvormi. Sinna liiguvad erinevate kosmosemissioonide andmed, neid on võimalik seal töödelda ja olulist informatsiooni välja lugeda.
Praegu teeme kosmoseagentuurile üht hästi huvitavat projekti, mille nimi on Space Cyber Range. Sisuliselt loome simulatsioonikeskkonda (maajaamad ja kosmosetaristu), kus on võimalik läbi mängida erinevad stsenaariume ja aru saada, kus peamiselt küberohud ilmnevad.
Küberturbe teemad on tegelikult kosmosevaldkonnas järjest aktuaalsemaks muutunud. Satelliitide hulk kasvab kõvasti, sest satelliitide ehitamise ja orbiidile saatmise kulud on vähenenud ning mängu tulnud väga palju tegijaid, kes ehitavad kommertssatelliite. Mida rohkem on satelliite, seda rohkem on ka andmeid, mida need toodavad. Selleks, et andmete vahetus oleks turvaline, vajame üha rohkem panust küberturvalisusesse ka kosmosevaldkonnas. See on üks teema, kus usun, et Eestil on väga tugev potentsiaal kaasa rääkida ning lahendusi pakkuda. Oleme selles valdkonnas ju eesrindlikud.
Nagu ma aru saan, on küberturvalisus ja kosmos vägagi seotud?
Tugevalt on seotud. Väga aktuaalseks on muutunud ka kosmoseprügi teema. Need satelliidid, mis töö lõpetavad, jäävad orbiidile tiirlema ja muutuvad prügiks. Nüüd arendatakse järjest enam tehnoloogiaid, mis võimaldaks neid tagasi Maale tuua.
Kui õigesti mäletan, siis USA-s oli isegi seaduses kirjas, et satelliidi omanikud peavad selle viie aasta pärast peale töö lõpetamist Maale tagasi tooma. Euroopa Liidus veel sellist seadust ei ole. Kui see tuleb, siis tekib aga jälle üks võimalus, kuidas tehnoloogia arenguga kiiresti kaasas käia ja see meie kasuks pöörata.
Mainisite, et meil on just küberturvalisuse koha pealt potentsiaali. Oskate tuua mõne näite, mida see tähendab?
Meil on nii riigi kui ka erasektori näol erinevaid tugevusi, mida saab üle kanda kosmosevaldkonda. Näiteks küberturvalisus on see, mida võiks vabalt skaleerida kosmosevaldkonda. Me tõenäoliselt ei hakka kunagi massiliselt füüsilist kosmosetaristut siin kohapeal valmistama, küll aga on meie eeliseks sinna sisse nutikuse ehitamine.
Aga veel Eesti seisust — kus me kosmosevaldkonnas oleme võrreldes muu Euroopaga?
Tegelikult on meil seis päris hea. Mäletan väga hästi, kui MKM-s töötades oli Eesti just Euroopa Kosmoseagentuuriga liitumas ja kui see lõpuks realiseerus, seisime Pariisis peakontori ees ning vaatasime, kuidas sinna Eesti lipp heisati. Oleme rahvaarvult ja ka SKP-lt väga väike riik, aga vaatamata sellele võime lubada endale suuri ambitsioone ja eesmärke ning neid täide viia. Ja ma arvan, et oleme väga edukalt oma liikmelisust Euroopa Kosmoseagentuuris kasutanud ning võtnud seda kui suuremat hüppelauda kosmoseärisse.
Küberturvalisusest juba rääkisime, aga kaugseire — kus ja millal seda kasutada saaks?
Satelliitide üleslennutamine on muutunud järjest odavamaks ning neilt saadud andmete hulk on kasvanud hüppeliselt. Kaugseire võiks olla riigipõhiste teenuste üks oluline komponent. Mina näen suurt potentsiaali kliima ja keskkonna valdkonnas. Seal on haldamise väljakutse suurim ja kaugseire võimaldaks manageerida suuri teemasid. Näiteks saaks seda väga edukalt kasutada mitmete keskkonnamuutuste ja -näitajate seiramisel: üleujutused, vetikate levik, metsakahjurite jätkusuutlik metsamajandamine, laevade õlilekked ja nende levikule kiire reageerimine. Kosmoseandemetega oleks võimalik eesootavaid muutusi ette prognoosida, neid läbi mudeldada ja vastavalt saadud infole ennetavalt tegutseda.
Häid näited on ka juba mitmeid. Eestis on üks hea näide PRIA pinnaseire lahendus. Kui varasemalt tehti paikvaatlusi selleks, et kontrollida, kas vastavalt saadud toetusele on vajalikud tegevused maapinnal tehtud, näiteks hein niidetud teatud kuupäevaks, siis nüüd on seda võimalik edukalt kaugseire abil teha ja nii kulusid kokku hoida.
Ideaalne oleks see, kui pidev poliitiline kemplus metsaraie teemal jääks ära ning me suudaks erinevate seireandmete põhjal tuvastada, missugune on metsa vanuseline ja liigiline kooseis, iga-aastane juurdekasv, selle all sobilik pinnas ökoloogiliseks mitmekesisuseks — ja selle põhjal öelda, missugune oleks mõistlik raie iga-aastaselt. Aga see veel täna pole täielikult teostatav ja küsimus on, kas poliitiline tahe sellist infot kasutada oleks või mitte.
See kõik kõlab väga hästi, aga samal ajal ka väga kallilt. Et selliseid asju teha, on vaja ju suuri investeeringuid?
Kallis on suhteline mõiste. Millega võrreldes kallis? Kõik sõltub, mis ajahorisondile selle paneme. Ja kas me võtame arvesse ka seda, kui palju läheb meile maksma teemaga mittetegelemine. Tänaste arvutuste põhjal toob iga euro, mille Eesti riik on kosmosevaldkonda investeerinud, meie majandusele tagasi 3,5 eurot. See on päris hea investeering, mis arendab ka meie kõrgtehnoloogilist ettevõtlust, toodab päeva lõpuks maksutulu ja loob kõrge lisandväärtusega eksporti.
Peame oleme tänulikud Eesti riigile, mis on suurendanud iga-aastaselt investeeringuid ettevõtete ja teadlaste koostööks. See on valdkond, millega saame enda riigi tugevusi rakendada teistes valdkondades. See annab meile väga hea stardipositsiooni võrreldes suuremate riikidega.
Kui arvudest rääkida, siis kui palju need projektid keskmiselt maksavad?
Vahemik võib olla hästi suur. Väga raske on öelda konkreetset summat, kuna hästi palju oleneb sellest, kas tuleb arendada midagi nullist võis siis pakkuda näiteks hooldusteenust täna juba toimivale platvormile. Näiteks Euroopa Kosmoseagentuuri projektid võivad alata paarisajast tuhandest kuni miljonini välja.
Kaugseire valdkonnas näiteks oleneb hästi palju ka sellest, kui tihedasti ja mis kujul soovib klient infot mingi konkreetse parameetri kohta, kas vajalikud on treeningandmed, kas tahetakse seirata muutust või lihtsalt ühte konkreetset ajahetke jne.
Aga teie kliendiks ei ole ainult avalik sektor, pakute oma teenuseid ka erakliendile.
Meie klientideks on ka erakliendid.
CGI-l on ka tudengiprogramm, mille raames viimati ehitati päikesepatarei kalkulaator, mis arvutab katuse pindala ja kalde järgi välja, kui palju päikesepaneelid aastas energiat toodavad ning kui pikk on tasuvusaeg. Üks konkreetne lahendus, mille klient ei pea olema avalik sektor, vaid näiteks ettevõtted, mis müüvad päikesepaneele.
Kuidas kliendid teieni jõuavad? Peate neid ise ka püüdma?
Mõlemat pidi tuleb kliente. Eks nad pöörduvad ka ise meie poole, aga peame ka ise aktiivselt müüma ja rääkimas käima.
Tegime hiljuti intervjuu ühe militaariduga, kes ütles, et nemad peavad leidma selle õige lõppkasutaja, et oma lahendust müüa. Teil on samuti keeruline valdkond, millest kõik ei pruugi aru saada. Kas teie lähenemine on sarnane?
Ma arvan küll. Nagu iga äri juures, on vaja aru saada, mida su klient päriselt vajab. Reaalsuses ei pea klient isegi tehnoloogiast aru saama, küll aga peab mõistma, milline on see probleem, mida on vaja lahendada. Õige vajaduse leidmine on meie, ärijuhtide üks olulisemaid ülesandeid — tuleb aru saada, kus king päriselt pigistab. Oluline on leida ka otsustaja, kes saab probleemist aru, tahab ka lahendust leida ning suudab selle ka töösse panna.
Kosmosevaldkond tundub väga lai.
Üks põhiline asi, mida me kõik tegelikult siin valdkonnas rohkem peaksime tegema, on kosmosevaldkonna maalähedasemaks muutmine. Suur osa inimesi ei saa aru, et nende igapäevaelu on väga tihedalt seotud kosmosega: telekast AK vaatamine, õhtul koju pitsa tellimine või GPS-i abil lapse sünnipäevale sõidutamine.
Kui palju olete pidanud selliseid stereotüüpe murdma?
Väga palju on tulnud sellega tegeleda. Kui kunagi kosmoseagentuuriga liitusime, siis käisime avaliku sektori asutusi läbi ja rääkisime, kuidas nad saaksid kosmoselahendusi edukalt rakendada oma valdkonna eesmärkide saavutamisel. Selgitustöö võtab aega ja mõistmine tekib ajaga. Oluline on leida õiged inimesed, kes mõistavad reaalselt kosmoselahenduse potentsiaali. Kui sa nad leiad, on kõik hästi, aga sellega peab palju vaeva nägema.
Reaalsuses on meil vaja särasilmseid noori, kes tahaks siia valdkonda tulla, kes sooviks maailma päästa ning oleks valmis proovima uusi tehnoloogiaid. Aga selleks, et neid leida, on vaja, et nad inseneeria valdkonda õppima läheks. Tegelikult on vaja väga suur töö ära teha — mitte ainult riigi, vaid ka ettevõtete poolt. Sellepärast meie teemegi iga-aastaseid tudengipraktikume, aga ka riigi poolt vajaksime rohkem tuge.
Millised projektid teil täna käsil on?
Hetkel on töös päris mitmeid projekte Euroopa Kosmoseagentuuriga, sealhulgas eelnevalt mainitud küberturbega seotud projekt, erinevate kosmose teadusmissiooni andmete haldamise ja töötlemisega seotud projektid, missioonijuhtimise tarkvaraga seotud projektid. Ühtlasi on kavandamisel mitmeid kaugseirega seotud ideed.
Kogu keskkonna teema on CGI-le väga südamelähedane, oleme seadnud endale kui organisatsioonile kestlikkusega seotud eesmärgid ja panustame oma lahendustega ka keskkonna teemadesse. Näiteks on CGI-l valmis saanud ka üks oma toode, milleks on linnaruumi tervise rakendus. Seal on kaugseireandmed abiks eduka linnaplaneerimise jaoks, saamaks aru näiteks, kuhu on mõistlik rajada rohealasid ja kuhu tohib mingeid hooneid ehitada, et linnapilt oleks suures pildis tulevikus tervislikum.
Intervjuu ilmus 28. jaanuaril Geenius.ee portaalis.
Foto: Maria Roosaare
