Kosmosetehnoloogia juures on väga terav küsimus küberkaitse, sest turule on tulnud palju kommertssatelliitide tegijaid.
Mida rohkem on aga satelliite ja sealhulgas kommertssatelliite, seda rohkem on ka andmeid, mida nendega toodetakse, rääkis tarkvaraettevõtte CGI Eesti kosmose ja kaugseire ärisuuna juht Sille Kraam.
“Selleks, et andmete vahetus oleks turvaline, vajame üha rohkem panustamist küberturvalisusesse kosmosevaldkonnas,” toonitas ta. Tõsiseks probleemkohaks on Kraami sõnul kosmosetaristu kasvav sõltuvus tarkvarast, mis tähendab ka suuremat haavatavust küberrünnakute suhtes.
Me tõenäoliselt ei hakka kunagi massiliselt füüsilist kosmosetaristut Eestis kohapeal valmistama, küll aga on meie eeliseks sinna sisse nutikuse ehitamine.
Tarkvarafirma CGI Eesti osaleb Euroopa kosmoseagentuuri projektis Space Cyber Range, mille eesmärk on luua virtuaalne simulatsioonikeskkond kosmosetehnoloogia testimiseks ning andmete kaitsmiseks, sh õppuste ja harjutuste läbiviimiseks.
Lihtne näide – satelliitide ehitamiseks on vaja eri komponente, sh tarkvara, mida satelliite arendav ettevõte ei valmista algusest lõpuni ise, vaid ostab sisse. Testimaks eri komponentidest kokku pandud satelliidi haavatavust küberohtudele, ongi hea simulatsioonikeskkond, sest operatiivfaasis enam vigade parandust tihtipeale väga hästi teha ei saa.
Sille Kraami sõnul on Euroopa kosmoseagentuur ESA aru saanud, et kriitilise infrastruktuuri kaitsmiseks on vaja küberteemadega tõsisemalt tegeleda. Selleks loodi Belgiasse vastav keskus.
Muuhulgas on kosmosetehnoloogia osaks turvalise andmeside pakkumine maajaamade ja kosmoses asuva taristu vahel. Kosmosesse lennutavate satelliitide hulk kasvab kiiresti, sest nende ehitamise ja orbiidile saatmise kulu on vähenenud ning mängu tulnud väga paljud tegijad.
Kosmosetehnoloogias kasutatav range tarkvaraarenduse distsipliin on Kraami sõnul väga hästi skaleeritav ka kaitsetööstuse valdkonda. Küsimusele, mis on kosmose ja kaitsevaldkonna sarnasus, vastas ta, et mõlemas on ressurss piiratud.
Niisiis peab olema kiire ja täpne ning väga vajalik on range tarkvaradistsipliin. On ka ülisuured nõudmised töökindlusele, sest vigade parandus ilma fataalsete tagajärgedeta ei ole võimalik nii kosmosetehnoloogias kui ka kaitsevaldkonnas. Võtmetugevus on seega keeruka süsteemi orkestreerimine.
Kosmosetehnoloogia valdkonnas tegutseb Eestis hulk ettevõtteid, mis on aga siin meie eelisteks ja võimalusteks? Küberturbe teemas on meil hea eeldus tõsisemalt kaasa rääkida ja lahendusi pakkuda, kinnitas tarkvaraettevõtte CGI Eesti kosmose ja kaugseire ärisuuna juht Sille Kraam. Siiski on ka siin vaja valdkonna spetsiifilisusest lähtuvalt meil oma kompetentse kasvatada.
“Me tõenäoliselt ei hakka kunagi massiliselt füüsilist kosmosetaristut Eestis kohapeal valmistama, küll aga on meie eeliseks sinna sisse nutikuse ehitamine,” kommenteeris Kraam.
Kolm konkreetset näidet, kus kosmosetehnoloogia on olnud skaleeritav tsiviilvaldkonnas:
Toidujulgeolek. Viljapõldude ülevaade ja saagi olukorra teadlikustamise tööriist põllumajanduses. CGI Eesti tegi PRIA-le rakenduse, et nad saaks jälgida olukorda põldudel.
Sõjategevuse mõju Ukraina põldudele. CGI tegi Euroopa Komisjonile Ukraina tarbeks rakenduse, et saada ülevaade, milline on olnud sõjategevuse mõju põllumaale Ukrainas ja kui suurt hulka põlde suudavad ukrainlased teravilja kasvatuseks kasutada. Vaadeldi seisu enne sõda ja pärast sõja puhkemist. Selgus, et ukrainlased said põldude kasutamisega suurepäraselt hakkama, kuigi paljud põllud on mineeritud. Üldjoontes saab öelda, et sõjategevus mõjutas ukrainlaste põllumajandusega seotud tegevusi väga vähe.
Eesti jääkaart koostöös TalTechiga, mille valmimiseks kasutas CGI samuti satelliidiandmeid. Sündis rakendus, kus satelliidiandmed aitavad Eesti ilmajaamu jää paksuse teabega. Sellel rakendusel on ka palju teisi kasutusvaldkondi ja see on hea näide, kus kosmosetehnoloogiate kasutamine on ka kulutõhus, sest saadav info aitab jäämurdjatel välja arvutada optimaalsiem marsruut.
Kui rääkida kosmosetehnoloogiast kaitsevõime suurendamiseks, siis tuleb meeles pidada, et see ei hõlma ainult riistvara, mis kosmosesse lennutatakse, või maajaamu ehk maapealset taristut. “Kosmosetehnoloogia on ka tarkvara, mis seotud missiooni planeerimise, juhtimise, andmete töötlemise ja rakendavasse kujusse panekuga,” ütles Sille Kraam.
Ta lisas, et kosmosetehnoloogia hõlmab ka satelliitide juhtimissüsteeme, satelliitandmete töötlustarkvara, tarkvara andmete turvaliseks vahetuseks kosmosetaristu ja maajaamade vahel. Sealhulgas füüsiliste objektide juhtimist kosmoses ilma füüsilist kontakti omamata ehk nutikaid ja keerukaid tarkvaralahendusi.
Üks kosmosetehnoloogia osa on ka kaugseire, mis võimaldab koguda infot kosmosest erinevate maal paiknevate objektide kohta – nii piltide kujul kui ka erinevate parameetrite kohta (temperatuur, niiskus, kõrgus jne).
Kokkuvõttes on kosmosetehnoloogia abil võimalik saada värskeimaid andmeid, tegemaks kiireid juhtimisotsuseid. Kiirus ja tõhusus annab aga kulude kokkuhoiu.
Kosmosetehnoloogia eri rakendusvaldkonnad kaitsetööstuses
* satelliitnavigatsioon
* satelliitseire (eelistatav tehnoloogia suurte alade jälgimiseks)
* satelliitside
Sille Kraam on töötanud pikalt majandusministeeriumis ja tüürinud ka Eesti liitumist Euroopa kosmoseagentuuriga. 2015 sai Eestist kosmoseriik, kui ühinesime Euroopa kosmoseagentuuriga.
CGI Eesti aitab alates 2010. aastat arendada muuhulgas ka Euroopa satelliitnavigatsiooni programmi Galileo juhtimistarkvara.
Artikkel ilmus 18. märtsil ITuudised.ee portaalis (autor Annika Matson Kald)
